Siiski kui immigratsioon domineerib sageli arutelusid Euroopa muutuva rahvastuse üle, siis teine migreerimistrend ei saa peaaegu üldse tähelepanu: paljud riigid kaotavad ka oma kodanikke, kes on seal sündinud ja kasvanud.

Selle visualiseerimise on loonud DataPulse Eurostati andmete põhjal Visual Capitalisti kaudu ning see kuvab valitud euroopaliste riikide järjestust 2024. aasta netomigreerumise järgi elanike seas, kes on selles riigis sündinud ja kasvanud. Ainult Leedu ja Bulgaaria kirjasid netokasu, samas kui Saksamaa, Itaalia, Rootsi ja mitmed teised suured majandused registreerisid rohkem kohal sündinud kodanikke, kes riigist lahkusid, kui neid, kes sinna tagasi tuli.

See muster peegeldab majanduslikku võimalust, elamismajade hinnakättesaadavust, demograafilisi muutusi ja tööjõu mobiilsust Euroopas – kõik need tegurid muudavad seda, kus inimesed otsustavad oma karjääri ja elu ehitada.

Riigid, kus kaotused on kõige suuremad

Allpool olev tabel näitab valitud euroopaliste riikide elanike arvu kohta iga 1000 elaniku kohta, kes on riigis sündinud ja kasvanud ning kelle puhul on registreeritud netomigreerumine.

Leedu eristub positiivse näitajaga 2,67 iga 1000 elaniku kohta, samas kui Bulgaaria kirjas ka väikese kasvu. Teisel pool skalaal on Luksemburg, kus oli kõige suurem netokaotus, millele järgnesid Belgia, Rootsi, Eesti ja Rumeenia.

Märkimisväärselt näitavad ka mitmed Euroopa suurimad majandused, sealhulgas Saksamaa, Itaalia ja Madalmaad, negatiivset bilansi, mis tähendab, et rohkem riigis sündinud elanikke lahkus kui neid, kes sinna tagasi tuli.

Miks lähevad kodanikud Euroopas ära?

Paljude töötajate, eriti noortemate ja kõrgelt haritud spetsialistide jaoks on migreerumine põhjustatud paremate palgatähtaegadega, tugevamate karjääri võimalustega ja parandatud elukvaliteediga. Ida- ja Lõuna-Euroopa riigid on pikka aega kogunud väljaminekut suuremate tööturgude poole Lääne-Euroopas.

Samas soodustavad üha kallinemad elamismajad, tööjõupuudus ja demograafilised survefaktorid osa töötajaid vaatama kaugemale oma kodumaalt. Sarnaseid dünaamikaid saab täheldada ka globaalselt, kus migreerumine mängib üha olulisemat rolli rahvastiku kasvus ja tööjõu jätkusuutlikkuses.

Kasvav demograafiline väljakutse

Rahvastiku-uurijad hoiatavad üha enam, et üksnes migreerumine ei suuda täielikult kompenseerida Euroopa laiemaid demograafilisi vastuolusid. Paljude kontinentaalsete riikide sünnitusmäär jääb ikka asendustaseme alla, samas kui rahvastik vananeb edasi.

Kui kõrgelt kvalifitseeritud töötajad lahkuvad ja ei nae tagasi, võib sellel olla mõju kaugemale kui ainult rahvastiku arvudes. Piirkonnad võivad silmitsi seista aeglasema majanduskasvuga, tööjõupuudusega ja väheneva innovatsioonivõimega. Kuna Euroopa läbib demograafilist langust, võib talentide säilitamine saada sama oluliseks kui uute inimeste atrahmeerimine.

Migreerumismustrid jätkavad maailma majanduste ja ühiskondade ümberkujundamist. Vaadelda saab maailma külastatumaid migreerumiskoridoore rakenduses Voronoi artiklis „Visualizing the World’s Busiest Migration Corridors“.